Mis on krediidiriski ülekandmine?

Krediidiriski ülekandmine (inglise keeles Credit Risk Transfer, CRT) on finantsmehhanism, mis võimaldab pankadel, laenuandjatel või muudel finantsasutustel kanda osa laenuvõtjate maksejõuetuse riskist investoritele või kolmandatele isikutele. Sisuliselt on see viis, kuidas finantsasutused saavad hallata oma bilansis hoitavate laenude, hüpoteeklaenude või muude krediidiriskidega seotud riski. Selle riski ülekandmisega saavad institutsioonid vabastada regulatiivset kapitali, parandada oma finantsstabiilsust ja luua investoritele võimalusi krediiditurgudel osalemiseks.

Krediidiriski põhitõdede mõistmine

Krediidirisk viitab võimalusele, et laenuvõtja ei pruugi laenu tagasi maksta või lepingulisi kohustusi täita. Panga jaoks tähendab suure laenuportfelli omamine võimalust, et osa laenuvõtjatest võib maksejõuetuks muutuda. Kui maksejõuetused esinevad märkimisväärses ulatuses, võib pank kanda suuri kahjusid, mis võivad mõjutada selle stabiilsust ja isegi finantssüsteemi tervikuna.

Traditsiooniliselt maandavad pangad krediidiriski järgmiselt:

• Mitmekesistamine – laenude jaotamine eri tööstusharude ja geograafiliste piirkondade vahel.

• Tagatis – laenude tagamine varaga.

• Krediidihinnangud – laenuvõtja tagasimaksevõime hoolikas analüüsimine.

Siiski ei välista need strateegiad riski täielikult. Siin tulebki mängu krediidiriski ülekandmine.

Kuidas krediidiriski ülekandmine toimib

CRT-tehingu puhul säilitab pank või laenuandja aluslaenude omandiõiguse, kuid kannab tuleneva kahju riski üle teisele osapoolele. Ülekanne toimub sageli finantsinstrumentide või kapitaliturgude tehingute abil, näiteks:

1. Krediidiriski vahetustehingud
   (CDS): tuletisleping, mille puhul ostja maksab vastaspoolele lisatasu laenu- või võlakirjaportfelli makseviivituste eest kaitsmise eest.

2. Väärtpaberistamine:
   Laenude (nt hüpoteeklaenud, autolaenud, krediitkaardid) koondamine ja nende laenudega tagatud väärtpaberite emiteerimine. Nendesse väärtpaberitesse investeerijad võtavad enda kanda laenuvõtjate maksejõuetuse riski .

3. Sünteetilised krediidiriskiülekandetehingud (CRT
   : Laenude müümise asemel sõlmib pank lepinguid (nagu krediidiriski vahetustehingud), mis kannavad riski sünteetiliselt investoritele üle ilma tegelikke laene bilansist välja viimata.

4. Kindlustus ja edasikindlustus
   : Asutused võivad krediidiriski osaliseks katmiseks teha koostööd ka kindlustusandjatega.

Selle riski võtmise eest teenivad investorid preemiaid, intressimakseid või kõrgemat tootlust võrreldes turvalisemate investeeringutega.

Krediidiriski ülekandmise eelised

CRT pakub väärtust mitmele finantssüsteemi osapoolele:

• Pankadele ja laenuandjatele:

  • Vabastab regulatiivset kapitali, mida on vaja selliste raamistike nagu Basel III ja IV alusel.

  • Vähendab konkreetsete laenuvõtjate või sektorite kontsentratsiooniriski.

  • Parandab bilansi tugevust, võimaldades suuremat laenuandmist ja kasvu.

• Investoritele:

  • Pakub krediiditurgudele ligipääsu ilma otse laene algatamata.

  • Pakub fikseeritud tuluga portfellide mitmekesistamise võimalusi.

  • Tavaliselt annab see kõrgema tootluse kui valitsuse võlakirjad või investeerimisjärgu ettevõtete võlakirjad.

• Finantssüsteemi jaoks:

  • Jaotab krediidiriski rohkemate osalejate vahel.

  • Suurendab üldist stabiilsust, vähendades tõenäosust, et üks institutsioon kannab kontsentreeritud kahjusid.

Krediidiriski ülekandmise riskid ja väljakutsed

Kuigi CRT aitab riske hajutada, kaasneb sellega ka omad väljakutsed:

• Keerukus: Paljud CRT-tehingud, eriti sünteetilised, hõlmavad tuletisinstrumente ja struktureeritud tooteid, mida võib olla raske mõista.

• Vastaspoole risk: Kui riski üle võtnud pool maksejõuetuks muutub, võib algne pank ikkagi kahjumit kanda.

• Turu likviidsus: Mõned CRT-väärtpaberid võivad olla mittelikviidsed, mis tähendab, et investoritel võib majanduslanguse ajal olla raskusi nende müümisega.

• Süsteemne risk: Kui riskide ülekanded on halvasti struktureeritud, võivad need finantskriise võimendada, nagu nähti 2008. aasta ülemaailmse finantskriisi ajal hüpoteeklaenudega tagatud väärtpaberite puhul.

Krediidiriski ülekandmise näited praktikas

• USA hüpoteeklaenuturg: valitsuse toetatud ettevõtted (GSE-d), näiteks Fannie Mae ja Freddie Mac, kasutavad CRT-programme, et kanda hüpoteeklaenude maksehäirete risk erainvestoritele.

• Euroopa pangad: Paljud Euroopa pangad kasutavad ettevõtete laenuportfellide krediidiriski haldamiseks sünteetilisi CRT-tehinguid.

• Kindlustusseltsid: Krediidikindlustusandjad pakuvad laenuandjatele kaitset, kattes kaubandusfinantseerimise ja kommertslaenude maksehäireid.

Miks on krediidiriski ülekandmine tänapäeval oluline?

Tänapäeva regulatiivses ja majanduskeskkonnas on CRT muutunud üha olulisemaks. Basel III/IV rangemad kapitalinõuded tähendavad, et pangad peavad riskantsete varade katteks hoidma rohkem kapitali. Riski ülekandmise abil saavad nad neid nõudeid tõhusamalt täita ja jätkata majanduskasvu rahastamist.

Samal ajal leiavad investorid, kes otsivad tootlust, et CRT-tooted on atraktiivsed, eriti madalate intressimääradega keskkonnas. See kahepoolne nõudlus muudab CRT-d finantsturgude kasvavaks segmendiks.

Kokkuvõte

Krediidiriski ülekandmine on tänapäeva finantsmaailmas oluline tööriist . See võimaldab pankadel ja laenuandjatel oma bilansse hallata ja optimeerida, andes samal ajal investoritele võimalusi krediiditurgudel osalemiseks. Krediidiriski ülekandmise tehingud nõuavad aga hoolikat struktureerimist, läbipaistvust ja riskijuhtimist, et tagada finantssüsteemi tugevdamine, mitte destabiliseerimine.

Vastutustundlikult teostatuna aitab krediidiriski ülekandmine kaasa tugevamate pankade, tõhusama kapitali jaotamise ja vastupidavama maailmamajanduse kujunemisele.